Minu lugu since 1995

[sandra]

Psoriaas sai alguse aastast 1995, olin siis alles 9 aastane. Vanaisal oli samuti psoriaas ja minu laike vaadates sarnanesid need väga tema omadega. Nii mind viidigi arsti juurde, kus kraabiti naha pealt ketud ja saadeti haiguse kinnitamiseks laborisse. Vastus oli jah-mul on psoriaas. Nägin kole välja, juba väikese tüdrukuna ei tahtnud ma uskuda, et mina olen just see kellel peab selline nahk olema. Mind pandi haiglasse, olin seal kaks nädalat, haigus taandus, aga mitte kauaks. Suvi möödus laikudeta, aga talvel jätkus sama rada. Ja nii aastast aastasse. Vahepeal isegi suutsin sellega leppida. Olen selline nagu olen, kui ei meeldi ärgu vaadaku. Aga nüüd, 16 aastat hiljem ei suuda ma sellega enam leppida. Mul on ju kõik muu olemas- pere (armastav mees ja imeline poeg), töö, kodu. Mida sa hing veel ihata oskad..Aga ei...Ma ei suuda ennast peeglistki vaadata,olen nagu kärnkonn. Tunnen kuidas inimesed mind tööl vaatavad (pean silmas kliente,keda teenindama pean). Töökaaslased ja sõbrad teavad et mul ei ole nakkavat haigust ja nad kõik arvavad et just sellepärast ma olengi eriline. Tulin ka alles nüüd haigla ravilt. Enne seda ravisin kodus kõiksugu ravimitega,käisin valgusravis, aga ei midagi-ju ma siis ei suutnud ennast sellest reaalsest maailmast välja lülitada. Olin jälle kaks nädalat perest eemal, valgete seinte vahel, nüüd pean kodus jätkama. Kuidas on võimalik üldse jätkata, kui töö on pingeline, praegusel ajl palju muresi? Ometi tahan üle kõige suuta ennast puhtana hoida. Olen maksnud ravieest hingehinda, mõne inimese kuupalk, aga ikka ei anna tulemusi. Kuidas Teie toime tulete? Võibolla ongi asi selles, et ma ei tea ja ei tunne kedagi kes on samas olukorras või isegi veel hullemas. Mõtlen ainult endale ja kõik muu mu ümberringi ununeb.

[Sativa]

Kurb lugu. Väga pikk aeg. Liigagi pikk aega, et leevendust pole saanud. Ega intensiivne ravi vahel ei aita vaid teeb hullemaks. Vahel on . väike täpp mis märkamata jääb ja lahenduse annab. Endal tekkis ka väiksed laigud ja olen hullumas nende pärast. Mul tervis sai kõvasti kannatada raske haigus, tugevad ravimid, närvilisus, magamatus, söömatus vaimsed ja füüslised pinged. Tulems nüüd käes. Viskasin seljakoti seljast ja puhkan (kui võimalus alati igal ajal). Jätan tegemata mõned asjad esialgu et saan puhata ja režiimi tagasi. Kui tervis taastatud siis on asju lihtsam teha. Tarvitan küüslauku (1 küün päevas õhukesed viilud neelan tervelt alla söögi ajal et ebameeldivat lõhna ei tekita). Proovisin kanepit (thc 8%, lahjat ja naturaalne) see tõmbas nähtusi vähemaks. Võid juua http://et.wikipedia.org/wiki/Kolmisruse . Ma ei propakeeri ega ole arst. Vaid räägin enda kogemusest, mis võib kellelgi abi olla. Söön värsket toitu, mädarõigast, kurk (poes eriti pedant, igat pehmet juur-, puuvilja ei osta), magan palju saan vahel jätan asju tegemata, et saaks puhata. Mis ma ikka soovitan vaata üle enda tegemised, korrikeeri režiim. Ära kasuta seepe, šampoone absoluutselt (ei saa seebita siis kasuta laste seepi). Kui võimalik käija saunas siis on hea higistad ja loputad kuuma veega. Uuri internetis Aaloe taimi või mahla (ole ettevaatlik on ka tõestatud, et 99% on mahla asemeb vesi). Söö, joo neid. Ära oota tulemust homme. Sa tunned ennast kõige paremine. Proovi mis sulle kõige paremini sobib. Tarvita regulaarselt vitamiine. Kui suitsedad, tarvitad alkoholi siis unusta need. Eile jõin ühe lonksu likööri ja andis tunda. Saad joosta 15min päevas. Jookse, kui ei saa tee see võimalikuks.


Ma olin nii pinges nagu kivi ja ärritusin iga väikse, tühise teo, tegemata asja pärast. Alkoholiga ei saa pingeid maandada. Tegin kanepit, ma olin nagu õhupall katki torgatud, mis lasi auru välja. Kindlasti puhtus on oluline.